Bitcoini kaevandamise elektrikulu: kas on põhjust muretsemiseks?
Üks kõige suuremaid miinuseid, mida krüptorahamaailmale ette heidetakse, on sellega seonduvad keskkonnamõjud. Digiconomisti aruande kohaselt kulus Bitcoinide kaevandamisele globaalselt 2022. aastal suisa 161 TWh elektrit, ületades elektritarbimise poolest terve Rootsi aastase elektrikulu. Veelgi enam: ainuüksi ühe Bitcoini tehingu jaoks kulus 1,738 kWh elektrit ning eritati 969 kg süsihappegaasi.
Taolised numbrid võivad olla üpris murettekitavad, eriti ajal, mil nii Eesti kui ka kõik teised riigid maailmas üritavad keskkonnasaastet vähendada. Raportite kohaselt võiks isegi öelda, et Bitcoinide kaevandamise tõttu on globaalne elektrisõidukite toodud rohemäär suisa mõttetu, sest krüptomaailma elektrikulu on niivõrd mastaapne, nullides maailma rohepöörde jõupingutused.
Uued krüptonišid suurendavad energiakulu
Suur osa krüptorahade energiakulust on seotud ainuüksi faktiga, et Bitcoin pole enam üks väike nišivara, vaid omaette valuuta, mida kasutatakse iga aasta miljonite tehingute tegemiseks. Kui kümmekond aastat tagasi oli Bitcoinide kasutamine veel üpris mõeldamatu, siis viimasel paaril aastal on õide puhkenud suisa uued nö tööstusharud, mis on ehitatud suuremas osas täielikult krüptorahadele.
Üks sellistest tööstustest on internetikasiinode maailm, kus on tekkinud täiesti uus nišš: Bitcoinkasiinod. Kui enamus inimesi on harjunud veebimängude mängimiseks pangaülekannete tegemisega, siis Bitcoin ja teised krüptorahad avasid võimaluse harrastada hasartmänge praktiliselt anonüümselt (arvestades krüptorahade baasolemust).
Tänaseks on üle kogu maailma tekkinud kümneid online kasiinosid, kus kasutatakse kas eranditult või suuremas osas tehingute tegemiseks vaid krüptoraha, seejuures on Bitcoin, Ethereum ja Litecoin kuldne krüptokolmik, mis on saadaval igas krüptokasiinos.
Kuna sellised uued ettevõtmised on aga loonud kogu oma ärimudeli krüptorahale – või isegi ainuüksi Bitcoinile – tähendab see otseselt ka suuremat energiakulu. Mida suuremaks sellised kasiinolehed kasvavad, seda rohkem tehinguid tehakse ning seda suuremaks kasvab elektrikulu. Uuringufirma Grand View Research aruande kohaselt kasvab ülemaailmne online hasartmänguturg 2030. aastaks üle 11%, mistõttu ei tasu alahinnata krüptokasiinode kasvupotentsiaali ja sellega kaasnevat elektrikulu.
Bitcoin kui peamine patuoinas
Kui rääkida krüptorahade saastavusest, siis tuleb eelkõige pöörata pilk Bitcoini suunas, mis vastutab suuremal määral krüptomaailma elektrikulu eest. Mõned allikad on isegi viidanud faktile, et kui võrrelda krüptorahade kaevandamist riikidega, siis oleks Bitcoin oma elektritarbimise poolest maailma 30 suurima riigi hulgas, kuna kaevandamiseks kulub rohkem energiat kui mõnel riigil kokku (nagu ülalmainitud Rootsi).
Kogu elektrikulu tuum peitub aga Bitcoini proof-of-work mehhanismis. Bitcoini tehingute kinnitamiseks tuleb täita keerukaid matemaatilisi ülesandeid ning erinevad inimesed sisuliselt võistlevad selle nimel, kes saab probleemi kiiremini lahendatud (ja saab selle võidu eest vastutasuks auhinna). Tekkinud on olukord, kus sajad tuhanded arvutid võivad samaaegselt proovida lahendada sama probleemi, et võita see pisike auhind – sellest ka suur elektrikulu.
Õnneks on loodud ka teine tehingute kinnitusmehhanism nimega proof-of-stake, mille puhul pole vaja keerukaid ülesandeid lahendada ning sellest tulenevalt on ka elektrikulu märksa väiksem. Ethereumi näitel usutakse, et kui Ethereum on täielikult läinud üle proof-of-stake süsteemile, väheneb kogu plokiahela elektrikulu 99.95%.
Kas taastuvenergia on lahendus?
Ilmselgelt ei kao aga Bitcoin kuhugi, isegi, kui selle elektrikulu võib olla sama suur nagu Argentiinal, seega tuleb mõelda viisidele, kuidas krüptoraha kaevandamisega seonduvat jalajälge vähendada. Just sellega tegelevad mitmed startupid, kes on võtnud oma südameasjaks muuta Bitcoin keskkonnasõbralikumaks: mõned firmad kasutavad näiteks eksklusiivselt ainult taastuvenergiat oma kaevandamistöös.
Kuna taastuvenergia on aga endiselt enamikes riikides üpris kallis, ei ole krüptokaevandajad veel sellest ideest suuremal määral kinni hakanud. Küsitluste tulemusel on selgunud, et krüptokaevandajad ei tugine oma otsuse tegemisel energiaallika liigist, vaid juhinduvad eelkõige ikkagi rahalise auhinna suurusest.
Ainus realistlik viis, kuidas Bitcoini kaevandamine saab muutuda energiasäästlikumaks, on muuta taastuvenergiaallikad piisavalt soodsaks – nii soodsaks, et need on majanduslikult loogilised lahendused. Kui on üks asi, millest Bitcoini kaevandajad hoolivad eriti tugevalt, on selleks rahaline väärtus ning kasuminumbrid.
Seni, kuni aga fossiilkütused valitsevad ja taastuvenergia on liialt kallis, on ka tühipaljas unistus loota, et kaevandamine muutub energiasäästlikumaks. Lõppude lõpuks ei taha keegi raha kaotada ega tuulde visata, isegi, kui see tähendab, et Bitcoinide kaevandamine on endiselt elektrikulukas.